"Mõni laps on sundmõttesse kinni jäänud. Näiteks peab sada korda katsuma enne uksest väljumist linki. Eesmärk on suuta panna teda vähema arvu lingikatsumisega väljuma. Seda tehakse oma isikust lähtuva toe ja jõuga. Jah, ma toetan sind, et sa suudad seda. Nüüd lähme välja, nüüd sa oled katsunud 50 korda. Üks täiskasvanu suudab ja jaksab uskuda. Kuidas seda teha, on kunst – miljööteraapiline kunst," toob piltliku näite lastepsühholoog Anne Daniel-Karlsen, mida kujutab endast miljööteraapia.
Tegemist on teenusega, mis on mõeldud keerulise probleemistikuga lastele, kellel on diagnoositud psüühikahäired ja kellele olemasolevad tugimeetmed pole vajalikul määral mõjunud. Miljööteraapilise kodu rajamiseks Tartus on tehtud ettevalmistusi pikalt, kuid koos ööbimisega hakkas see funktsioneerima novembri keskpaigas.
"Oluline on, et usaldus, tasakaal, enesekindlus ja rahu tekiksid. See on tegelikult miljööteraapia suurimaid eesmärke. Et keskkonnaga luua tingimused ja üldse eluga edasi minna," sõnab Daniel-Karlsen.
Praegu on miljööteraapias kaks last
Miljööteraapilises kodus saab korraga elada kuni viis noort, kuid praegu on Tartu kodus vaid kaks 12-aastast noormeest. Lapsi valitakse välja Tartu Herbert Masingu koolist.
"Ma ei tea, kui palju lapsi vajaks sealt neid viit kohta. Vähemalt kümme korda on neid rohkem," ütleb Daniel-Karlsen. "Kui me võtame ühed lapsed täna sinna vastu ja ülehomme tuleb veel üks keerulisem lugu... Me ei saa nendele esimestele öelda, et kõndige nüüd minema. Kes tulid, need jäävad."
Tartu Herbert Masingu direktrissi Tiina Kallavuse sõnul on ootel kümned lapsed, kuid valikusse satuvad need, kellega pole muud vahendid toiminud.
"Paljud helistavad ja küsivad, kas saab sellele teenusele. Vaatamata, et sellest pole palju räägitud ja teda ei ole reklaamitud. Vajadus üle Eesti on suur, aga kahjuks kohtade arv piiratud," kinnitab Kallavus. Keskmiselt on noored miljööteraapilises kodus umbes aasta.
"Sageli on nendel noortel ikkagi probleemirägastik kahjuks jõudnud sinnamaani, et on haaratud nii kodu kui ka kool – kuhu laps lihtsalt tihti ei jõua, ükskõik, milliseid ponnistusi on tehtud," räägib Daniel-Karlsen. Tiina Kallavus lisab, et isegi kui laps jõuab kooli, ei tee ta tavaliselt seda, mida peaks. "Ta on nii segaduses, tal on nii suured raskused oma olemiste ja tegemistega. Rääkimata õppimisest," selgitab Kallavus.
"Tegelikult muutub mõttetuks õppida üks pluss ühte, kui sa tegelikult muretsed sellepärast, kas ema jääb isa agressiivsuse käes ellu või mitte. Prioriteedid on teised," lisab Daniel-Karlsen.
Siiski toonitab ta, et alati ei pea olema pahatahtlikkus vanemate poolt. "On ka olukordi, kus on vanem püüdnud, aga ta ei oska. Aitamine nõuab meeskonnatööd. Miljööteraapia on meeskonnatöö – et kõik oleks läbi mõeldud, millised on lühemad perspektiivid, millised pikemad selle lapse toetamisel. Aidatakse oma isikust lähtuvalt, kuid lapse vajadusi silmas pidades," jutustab Daniel-Karlsen.
Lastega koos elavad vahetustega mitu terapeuti. Daniel-Karlsen leiab, et kõige olulisemaks kriteeriumiks inimeste valikul on väga sügav tahe noori aidata.
Elatakse igapäevast elu
Lastega elatakse miljööteraapilises kodus esmaspäevast reedeni igapäevast elu. "Nagu peaks tema päev kulgema: üles ärkama, hambad pesema, kooliasjad kokku panema, hommikust sööma ja kooli minema. Pärast kooli siis aega sisustama nõnda, et ta ei istuks ainult arvutis. Miljööteraapias õpetatakse ja toetatakse last igapäevaelus toime tulema," selgitab lastepsühholoog.
"Näiteks kodus on lapsel olnud probleem, et ta ei ärka. Ema on kuid püüdnud last üles saada, kuid vastu tuleb lausprotest. Kuni sinnamaani, et isa kallab ämbritäie vett kaela. Sealt tuleb aga rohkem protesti," toob lastepsühholoog ühe näite, mis probleemidega miljööteraapias maadeldakse.
Või siis ärkab laps iga päev liiga vara ning ei saa und, sest tal on sügav depressioon. "Ta hakkab kerima oma õudusmõtetes nii kaua, kuni nad halvavad ta täielikult. Iga probleemiga noore päev võib alata täiesti erinevalt. Selleks ongi vaja terapeuti juurde, et iga lapse probleemist lähtuvalt tegutsetaks," lisab ta.
Laps läheb oma päriskoju vaid nädalavahetustel ning vanemad ei käi reeglina nädala sees külas. "Laps peab aru saama, et selles miljöös on tema jaoks teised täiskasvanud. Ja koolis on kolmandad. Need kõik kannavad erinevaid signaale ja toetusi," ütleb Kallavus.
Daniel-Karlsen lisab, et väga palju tegeletakse ka lapsevanematega – sest distantsilt nähakse ka oma vigu paremini.
Miljööteraapilisel kodul on ülioluline roll
Edusamme on juba ühe kuuga näha. "Laps, kes ei teadnud enne, mis on hambapesu, kes ei pesnud oma nõusid ja kes püüdis elust välja lülitada.. Juba see, et ta kõiki neid asju suudab ise juhtida, on kohutavalt suur edusamm tema elu jaoks. See muidugi ei puuduta ainult koristamist. Aga need on väikesed märgid, mis näitavad, et ta ärkab ellu," räägib Daniel-Karlsen.
"Lapsel on tekkimas arusaam, et selline tegevus, mida nimetatakse õppimiseks, kuulub igapäevelu juurde," lisab ka Kallavus.
Daniel-Karlsen toonitab, et nende eesmärgiks on teha kõik, et laps saaks ka koju naastes hakkama.
"Me teeme kõik, et ta saaks oma kodukohas hakkama. Mitte nii, et meiega on oaas, aga päris koju minnes kukub jälle kõik kokku," nendib ta.
Miljööteraapiliseks teenuseks on Daniel-Karlseni sõnul oluline see ruum, kus elatakse.
"Ehitusel on väga suur kaal miljööteraapias. Väga keeruline on saavutada toetavat keskkonda kusagil korteris või mingis teise funktsiooniga hoones. Ideaalvormis on see, et ta on loodud miljööteraapia teenuse jaoks," ütleb Daniel-Karlsen.
Kõnealune miljööteraapiline kodu selleks teenuseks siiski loodud ei ole – kasutusel on Masingu koolile kuuluv korter. Küll aga saadi laste kunstikooliga kaubale ning noored käisid ruumi kujundamas. "Kaheksa laupäeva hommikust õhtuni kujundasid noorelt noorele. Iga liigutus, mida nad tegid, oli läbi imbunud suurest soovist teist noort aidata. Ja seda on tunda – õhkkond on toetav," kiidab lastepsühholoog.
Liina Metsküla, Õhtuleht, 21. detsember 2014
Tegemist on teenusega, mis on mõeldud keerulise probleemistikuga lastele, kellel on diagnoositud psüühikahäired ja kellele olemasolevad tugimeetmed pole vajalikul määral mõjunud. Miljööteraapilise kodu rajamiseks Tartus on tehtud ettevalmistusi pikalt, kuid koos ööbimisega hakkas see funktsioneerima novembri keskpaigas.
"Oluline on, et usaldus, tasakaal, enesekindlus ja rahu tekiksid. See on tegelikult miljööteraapia suurimaid eesmärke. Et keskkonnaga luua tingimused ja üldse eluga edasi minna," sõnab Daniel-Karlsen.
Praegu on miljööteraapias kaks last
"Ma ei tea, kui palju lapsi vajaks sealt neid viit kohta. Vähemalt kümme korda on neid rohkem," ütleb Daniel-Karlsen. "Kui me võtame ühed lapsed täna sinna vastu ja ülehomme tuleb veel üks keerulisem lugu... Me ei saa nendele esimestele öelda, et kõndige nüüd minema. Kes tulid, need jäävad."
Tartu Herbert Masingu direktrissi Tiina Kallavuse sõnul on ootel kümned lapsed, kuid valikusse satuvad need, kellega pole muud vahendid toiminud.
"Paljud helistavad ja küsivad, kas saab sellele teenusele. Vaatamata, et sellest pole palju räägitud ja teda ei ole reklaamitud. Vajadus üle Eesti on suur, aga kahjuks kohtade arv piiratud," kinnitab Kallavus. Keskmiselt on noored miljööteraapilises kodus umbes aasta.
"Sageli on nendel noortel ikkagi probleemirägastik kahjuks jõudnud sinnamaani, et on haaratud nii kodu kui ka kool – kuhu laps lihtsalt tihti ei jõua, ükskõik, milliseid ponnistusi on tehtud," räägib Daniel-Karlsen. Tiina Kallavus lisab, et isegi kui laps jõuab kooli, ei tee ta tavaliselt seda, mida peaks. "Ta on nii segaduses, tal on nii suured raskused oma olemiste ja tegemistega. Rääkimata õppimisest," selgitab Kallavus.
"Tegelikult muutub mõttetuks õppida üks pluss ühte, kui sa tegelikult muretsed sellepärast, kas ema jääb isa agressiivsuse käes ellu või mitte. Prioriteedid on teised," lisab Daniel-Karlsen.
Siiski toonitab ta, et alati ei pea olema pahatahtlikkus vanemate poolt. "On ka olukordi, kus on vanem püüdnud, aga ta ei oska. Aitamine nõuab meeskonnatööd. Miljööteraapia on meeskonnatöö – et kõik oleks läbi mõeldud, millised on lühemad perspektiivid, millised pikemad selle lapse toetamisel. Aidatakse oma isikust lähtuvalt, kuid lapse vajadusi silmas pidades," jutustab Daniel-Karlsen.
Lastega koos elavad vahetustega mitu terapeuti. Daniel-Karlsen leiab, et kõige olulisemaks kriteeriumiks inimeste valikul on väga sügav tahe noori aidata.
Elatakse igapäevast elu
"Näiteks kodus on lapsel olnud probleem, et ta ei ärka. Ema on kuid püüdnud last üles saada, kuid vastu tuleb lausprotest. Kuni sinnamaani, et isa kallab ämbritäie vett kaela. Sealt tuleb aga rohkem protesti," toob lastepsühholoog ühe näite, mis probleemidega miljööteraapias maadeldakse.
Või siis ärkab laps iga päev liiga vara ning ei saa und, sest tal on sügav depressioon. "Ta hakkab kerima oma õudusmõtetes nii kaua, kuni nad halvavad ta täielikult. Iga probleemiga noore päev võib alata täiesti erinevalt. Selleks ongi vaja terapeuti juurde, et iga lapse probleemist lähtuvalt tegutsetaks," lisab ta.
Laps läheb oma päriskoju vaid nädalavahetustel ning vanemad ei käi reeglina nädala sees külas. "Laps peab aru saama, et selles miljöös on tema jaoks teised täiskasvanud. Ja koolis on kolmandad. Need kõik kannavad erinevaid signaale ja toetusi," ütleb Kallavus.
Daniel-Karlsen lisab, et väga palju tegeletakse ka lapsevanematega – sest distantsilt nähakse ka oma vigu paremini.
Miljööteraapilisel kodul on ülioluline roll
Edusamme on juba ühe kuuga näha. "Laps, kes ei teadnud enne, mis on hambapesu, kes ei pesnud oma nõusid ja kes püüdis elust välja lülitada.. Juba see, et ta kõiki neid asju suudab ise juhtida, on kohutavalt suur edusamm tema elu jaoks. See muidugi ei puuduta ainult koristamist. Aga need on väikesed märgid, mis näitavad, et ta ärkab ellu," räägib Daniel-Karlsen.
"Lapsel on tekkimas arusaam, et selline tegevus, mida nimetatakse õppimiseks, kuulub igapäevelu juurde," lisab ka Kallavus.
Daniel-Karlsen toonitab, et nende eesmärgiks on teha kõik, et laps saaks ka koju naastes hakkama.
"Me teeme kõik, et ta saaks oma kodukohas hakkama. Mitte nii, et meiega on oaas, aga päris koju minnes kukub jälle kõik kokku," nendib ta.
Miljööteraapiliseks teenuseks on Daniel-Karlseni sõnul oluline see ruum, kus elatakse.
"Ehitusel on väga suur kaal miljööteraapias. Väga keeruline on saavutada toetavat keskkonda kusagil korteris või mingis teise funktsiooniga hoones. Ideaalvormis on see, et ta on loodud miljööteraapia teenuse jaoks," ütleb Daniel-Karlsen.
Kõnealune miljööteraapiline kodu selleks teenuseks siiski loodud ei ole – kasutusel on Masingu koolile kuuluv korter. Küll aga saadi laste kunstikooliga kaubale ning noored käisid ruumi kujundamas. "Kaheksa laupäeva hommikust õhtuni kujundasid noorelt noorele. Iga liigutus, mida nad tegid, oli läbi imbunud suurest soovist teist noort aidata. Ja seda on tunda – õhkkond on toetav," kiidab lastepsühholoog.
Liina Metsküla, Õhtuleht, 21. detsember 2014
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar