Rikas pole see, kellel on palju, vaid see, kes annab palju (Erich Fromm)

laupäev, 20. veebruar 2010

Peedulaste koosolek 7.02.2010

Protokoll

/.../ J.-T. Soovere loeb ette endise kauaaegse Peedu elaniku O. Lello kirja, mida soovitakse lisada protokollile. Alo Pettai annab kahe Peedu elaniku, Vello Laanoja, aadressiga Ristiku 10 ja Gunnar Kaldmaa, aadressiga Põhja pst, 14 avaldused, kes ise ei saanud koosolekul osaleda. Kumbki ei poolda ravikeskuse rajamist Peedule, Vapramäe tn. 9/11/13, mida nad oma avalduses kinnitavad. Lisatakse protokollile.

Lisa: O. Lello kiri

reede, 12. veebruar 2010

Liitun pooldajatega

Tekst manuses.

Kristo Kooskora,

Elva linna kodanik,

Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskonna
Muinsuskaitse ja restaureerimise II kursuse tudeng

neljapäev, 11. veebruar 2010

Miks just Peedule? Aga miks ka mitte.

● Kuna see lihtsalt on nii, et ainulaadse ettevalmistusega ja eelnevate kogemusega spetsialist on seal olemas. Jah, tõepoolest võiks ta elada mugavalt, suurema palga juures Norras, aga nõnda läheksid tema erialased oskused hoopis välismaiste inimeste edendamiseks. Kas me seda tahaksime..? Osakem Eestis siiski hinnata, et on selline ainulaadne spetsialist siia tulnud ja tahab midagi Eesti noorte, seega Eesti ühiskonna jaoks ära teha, edendada.
● Peedu on piisavalt lähedal ja piisavalt hea ühistranspordi võimalus ülikoolilinnale Tartule, kust saaks sobivaid töötajaid leida.
● Peedul on tõesti tasakaalustava mõjuga loodus. Lähedal kaunite metsadega Vapramägi jne. Kõike seda looduse rikkust ei saa ju peedulased täielikult enda omandiks niikuinii pidada (teen igal kevadel ja sügisel looduseskäigu päeva, alustades just Peedult, ületades veskitammi ja lõpetades Vapramäega).
● Ajaloolise väärtuse ja kuulsusega majad saaksid tõepoolest lõpuks ometi korda. Kirjanikemaja kompleks säiliks tõesti kompleksina. Jääks ühiskondlikku kasutusse.

Ja mulle jääb mulje plaanitavast asutusest kuidagi sarnasus sanatooriumiga. Kuid kes kardaks elada santooriumi läheduses. Kus langeksid naaberkruntide hinnad just tänu sanatooriumi lähedusele…!? Ei ole selliseid juhutmeid kuulnud.

Sinna ei ole ju plaanis ägedaid haigeid saata. Näiteks kopsupõletikuga patsienti ei saadeta sanatooriumisse end kosutama. Selle jaoks on kodune ravirežiim või lausa haiglaravi. Enda kosutamiseks ja tervise tugevdamiseks on küll ka kopsupõletiku järgselt mõttekas kasutada enda tugevdamist sanatooriumis viibimisega.

Sarnaselt olekski mõeldud plaanitavasse asutusse just need , kel pole ägedat seisundit (ägedaid seisundid ravitakse loomulikult selleks ettenähtud haiglates). Vaid just sellised noored, kes vajavad veidi tasakaalustava looduse mõju ja häid spetsialiste, et kergekujulisest nukrameelsusseisundist või näiteks ärevusest üle saada. Neid nukravõitu ja niigi kartlikke noori inimesi ei tasu küll karta. Ka nemad vajavad endale sanatooriumilaadset turgutust.

Elen Rekand Tartust

kolmapäev, 10. veebruar 2010

Toetusavaldus

Tere!

Olen Peedu elanik ja sain Teie selgituskirja ravikodu kohta. Kahjuks ei olnud võimalik koosolekule tulla. Kuid tahan siiski teada anda, et pooldan igati Teie ettevõtmist! Peedul on tõesti inimesi, kes saaksid lastega tegelda ja neile üht-teist õpetada. Ning lõppude lõpuks aitab see ettevõtmine vahepeal soikunud elu Peedule tagasi tuua. Kolisime ise siia 13 aastat tagasi ja siis oli see hoopis mõnusam elamise paik, kui praegu. Rongiliiklus oli tihe, töötas kauplus, lasteaed ja kool. Nii et TERE TULEMAST ja jõudu Teile oma idee ellu viia.

Lugupidamisega,
Ellen Napits
Ristiku 12

esmaspäev, 8. veebruar 2010

Pakkumine tohtritele

Tere! Pakun Teile lahendust. Lisatud.

Lugupidamisega,
Mati Tamm

laupäev, 6. veebruar 2010

Oleme väga nõus

Tere!

Meie, Peedu elanikud, oleme väga nõus ravikodu loomisega Peedule.

Soovere Tõnis
Soovere Eevi
Soovere Teet
Oberschneider Margit
Hindre Karin

reede, 5. veebruar 2010

Pakkumine Arult

Tere,

Kuulsime Teie huvist rajada lastega seotud ettevõtmine Peedule. Meie perele kuulub ajalooline koolimaja (ehitatud 1891) Arul, 7km Peedult, 27 km Tartust.



Kuna meie perel on käsil suur elukorralduse muutus, siis otsime oma kinnisvarale uut ja head peremeest. Kuna meie enda idee oli siduda maja tulevik lastega (alustasime juba projektide kirjutamisega), siis meil oleks südamest hea meel kui keegi seda jätkaks. Kui Teil on huvi, siis saadan Teile meelsasti lisainformatsioni.

Lugupidamisega ja alati parimat soovides,
Silver ja Merje Alttoa

Elva kirikuõpetaja Vallo Ehasalu vastus anonüümkirjale

Tundmatu autori kirja ennast saab lugeda siit.

Tere!

Mul on hea meel Teie kirjast. Eks see teema, koduümbrus ja mure sinna tulevate uute asjade pärast, ole mulle mõistetav teema. Minu kodukanti on kunagi ähvardanud tulla üks suur ja ohtlik asi, kunagi varem, nüüd on see unustusse vajumas.

Aga selle Peedu krundi ja majaga on minul oma seos. Kirikuõpetajatöö on minust teinud veidi midagi inseneri taolist. Olen käinud hooneid vaatamas ja leidnud, et need kutsuvad ehitama, kätt külge panema. Väga isikliku ja sügavalt läbielatud kogemuse kaudu tunnen seda, et renoveerimise ja rekonstrueerimisega pealehakkamine on suur algus.On ju teada, et Elva kesklinnas oli üks häviv maja, kogudus aga, mina selle sees, pani käed külge, nüüd on maja nagu uus, kuigi kaugeltki mitte valmis. On uued uksed ja aknad, uued seinad, osa katustki. On kelder ja uus krohv toaseintel. Niimoodi uuendatakse vanad majad.

Teiseks, minu kirikuõpetaja ameti pärast on probleemidega laste asutuste teema mulle tuttav. Olen ju ikka käinud vahel psühhiaatriahaiglas, ka kinnises osakonnas, näinud seal haigeid ja vähem haigeid, kuid abi vajavaid inimesi, olen olnud peielauas, mis oli organiseeritud sellise asutuse sööklas. Üks meie pühapäevakooliõpetajatest töötab Maarja koolis. Tean asutust, kus on koos ka sellised noored, kes on ohtlikud, vajavad järelvalvet, kes ei kontrolli ennast, kuid imetlevad ennast. Nad on lihtsameelsed ja arenematud.

Kuid Peedule rajatav asutus on ju ainult osa psühhiaatrilise ravi tööaladest, see, mis ei ole seotud arenematute laste hoiuga. See on hoopis enesehinnangu, söömishäiretega jne laste aitamine. On ju inimesi, kes kujutlevad, et olen ülekaaluline. On noori, kes tunnevad, mul ei ole julgust elada, kes nukrutsevad ja vaatavad kurvalt üksnes omaenese ette. Selliste noorte jaoks on see mõeldud.

Teie kirjas kirjutatud mure asutuse tuleviku pärast on arusaadav. Asutuse tulevikku ette teada on raske, millega tegeleme täna, millega viie aasta pärast, mida tellivad raha andjad. Kuid eks asutus ole huvitatud oma profiili hoidmisest. Oma ala fanaatik tahab teha oma ala.

Asutuse ohtude kohta võiksin öelda, et see asutus tegutseb, kui see tegutsema hakkab, ikkagi omal krundil. Kui soovite, siis võiksin ise võtta enda peale näiteks selle, et kutsun pooled kokku, uue asutuse ja Teie pere, ehitame talgutega Teie krundi ja asutuse krundi vahele ilusa aia. Kirjutan seda sellepärast, et kunagi ehitasin leerilastega Elva kiriku ette uue aia. See oleks tore talgutöö ja lisaks oma kodu tunnet mõlemale. See asutus ei kasvata liikluskoormust ega reosta põhjavett. Minu kodukanti taheti kord teha asutust, mis oleks reostanud põhjavett. Ja tookord võitlesin selle uustulnuka vastu tõepoolest nii, nagu teie praegugi võitlete. Saan ka teist aru.

Ma ei ole tundnud ka, et Anne oleks sattunud peedulaste viha alla. Olen nädala jooksul teinud kaks ja minu abikaasa ka kaks külastust Peedule, eile olin veel talgutööl peedulastega. Õhkkond on hea.

Teie kirja anonüümsus teeb mind veidi nõutuks. Eks kirikussegi tuleb vahel inimesi, kes tahavad istuda kirikupingis anonüümsena, kes tunnevad, et tutvumine kirikuõpetajaga on kirikupoolne pealetükkivus. Olen harjunud looma uusi tutvusi. See rikastab mind, ja tunnen end juba praegu rikka inimesena.

Tervitades, Vallo Ehasalu

Talv

Talv
Foto: Maarja Mägi