et ta midagi ei tee, kui ta sellest probleemist teab vähe. Psühhiaatriahaiglas viibivaid patsiente kardetakse, nende probleeme peetakse erilisteks, hirmutavateks, kinniste uste taga hoidmist vajavateks. Ja muidugi on inimestel hirm. Kas need lapsed ja noored võivad olla ohtlikud? Kes nad üldse on? Vähesed ehk teavadki, et psüühiliste probleemide, psühhiaatriliste seisundite eest ei ole keegi kaitstud. See on elu üks osa. See ei toimu ainult haigla suletud uste taga. Me kõik võime elu ühel või teisel silmapilgul puutuda ise väga lähedalt selliste probleemidega kokku. Meeleolu kõikumised, depressiivsed tunded, sundmõtted, läbielatud šokielamus, psühhoosieelsed seisundid, autistlik eemaldumine, mõttekaos, ärevalt hüplev tundeelu… Keegi pole selle eest kaitstud.
Anne Daniel-Karlsen Doris Karevale, "Meie pere", september 2009
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar